Sverige!

Hello. Sõidan praegu bussiga Stockholmist Strömstadi, umbes pool maad on sõidetud. Kokku on kilomeetreid 600. Bussisõit on olnud väga vaheldusrikas, olen lugenud ära juba ühe raamatu, mänginud mahjongi, üritanud vaadata filmi, teinud mäkipeatuse (HAPPY MEAL!!!), söönud banaani, joonud apelsinimahla, maganud, chattinud Iffiga ja muude loomadega :D Nii, nüüd on see koht vist kus ma peaksin eilsest õhtust rääkima hakkama.

Niii.. jõudsime laeva, olime natuke nsm ja panime siis riided selga ja läksime laulsime hääled lahti (tegelikult ei saaks nii öelda, me tegime 2 hääleharjutust ja mõne laulu kiiresti läbi kuskilemaale). Siis läksime showbaari, kus me esinema pidime. Seal meid kohe lavale ei lastud ja mingi kamm oli, ülbe kruiisijuht ka. Lõpuks saime lavale, minu ja Liisa kõne õnneks jäi ära ja laul ka J Peale esinemist läksime kajutisse, hakkasime vaikselt sättima peoks.

Mina sain muidugi jälle suhteliselt kiiresti valmis. Lõpuks ei jaksanud ma enam oodata, kuni Liisa ja Anu sättisid, nii et ma hakkasin kokse tegema juba. Jõime pirni aramist kokaga, lõikasin plastmassnoaga veel laimi ja sidrunit ka sisse. Päris hea oli üle pika aja jälle pirnut juua J Lõpuks millalgi said Liisa ja Anu ka valmis, väike sakk oli sees juba ja siis otsustasime kluppi ja karaokesse vaadata. Klubis polnud kedagi, karaoke pidi algama mingi 10 minuti pärast alles, nii et otsustasime minna tagasi ja veel juua.

Istusime siis veel kajutis ja panime tina, vahepeal mõõtsime veel kainomeetriga (Liisa geniaalne hommikune sõna :D:D), ja siis läksime karaokesse tagasi. Mina ja Anu kohe läksime panime kirja end, kõigepealt laulsime Miniseelikut, siis Helista mulle mobiilile ja lõpuks tuli karaoketädi soovilugu Legend. Olime suht peaaegu õhtu staarid, aga kõige staarimad olid väiksed umbes 12 aastased poisid, kes laulsid „Suck my chocolate salted balls“.

Siis suundusime millalgi kluppi, panime ikka korralikult möllu seal. Sain mehe ka endale :D:D:D Mingi rohelise pusaga saksa vend, kelle kajut oli peaaegu meie kõrval, need saksa tüübid üldse olid suht lahedad. No tegelikult mul selle tüübiga midagi ei juhtunudki, lihtsalt väike silmade mäng, aga ei pakkunud pinget väga, teades kui tore poiss mind Eestis ootab J

Mingi aeg läksin läpakaga alla netti, see oli mingi 4 ajal, rääkisin veits Uku ja Dave’ga. Mingi suht iba oli vist.. igaljuhul liikusin siis tagasi kajutisse ja oi, Liisa ja Anu juba hakkasid tuttu minema, Liisa hakkas minu voodit varastama, õnneks sain õigel ajal jaole. Uinuda oli üpris raske, sest ma pole harjunud rootsi laevas nii kaines olekus magama jääma. Sessuhtes et nagu ma olen tavaliselt ikka suht kastis olnud :D Ja unetu nagu ma olen, siis on teadagi ju..